Ettevõtja Taavi Kotka andis Õhtulehes 2 detsembril avatud ja väga selgete vaadetega intervjuu. Sarnaseid mõtteid on jaganud meedias (ja ka muudel kohtumistel) mitmed teisedki Eesti ettevõtjad. Põhimure on endine – oleme riigina innovatsioonis ja otsustusjulguses maha käinud. Julgest ja nooruslikust Eestist on saanud igav ja mõlemat jalga lohistav tüsedam hall kogu. Kuna Taavi Kotka lubas luua fondi ja tasuda 5-10 miljonit neile, kes vajalikud reformid ära teevad, võtan Vabaerakonna esimehena selle väljakutse kindlameelselt vastu.
Kuidas me need reformid teoks teeksime? Esiteks kaotame aastaks 2028 tõepoolest vähemalt 50 gümnaasiumi/keskkooli. Me ei räägi maakoolide sulgemisest, vaid gümnaasiumiastme kaotamisest ning alg ja põhikoolide tugevdamisest maapiirkondades. Suurem eesmärk oleks kutseharidusega ja ettevõtjatele vajalike oskustega rohkem noori tööturul.
Teiseks vähendame aastaks 2028 vähemalt 500 võrra igasuguseid kehtivaid norme, regulatsioone, piiranguid, käske ja keelde. Eesti inimesed ei vaja rohelise tulega üle tee aitamist. Usaldame oma inimesi ja ettevõtjaid, ärme karista ühe eksija tõttu kogu sektorit või valdkonda. Suurem eesmärk oleks bürokraatiat vähendada poole võrra.
Kolmandaks vähendame aastaks 2028 vähemalt 5000 võrra riigilt palka saavate inimeste hulka. Me ei räägi julgeoleku- ja eesliinitöötajatest, vaid pärmina paisuvatest seaduse väljamõtlejatest ja kontrollijatest. Tänaseks on valitsussektori töötajate arv jõudnud 120 000 lähedale, mis on tõstnud riigilt palka saavate inimeste osakaalu tööealisest elanikkonnast senisest tuntavalt kõrgemale.
Kuna prognoosid näitavad tööealise elanikkonna arvu vähenemist, peaks ka riigisektori palgasaajate arv liikuma vastupidises suunas. Võtame suuremaks eesmärgiks jõuda aastaks 2035 umbes 105 000 riigitöötajani, mis oleks varasemate aegadega võrreldes sama suure osakaaluga.
„Pole võimalik“ asemele „Teeme ära!“
Võtame ette ka hädavajalikud reformid tööturul (töötukassa), tervishoius (tervisekassa), hariduses (tasuta kõrgharidus) ja pensioni alal (praegune süsteem ei ole elujõuline). Viime lõpuni poolikuks jäänud haldusreformi. Lisaks teeme ära riigiettevõtete erastamise või börsil noteerimise ning energiaettevõtete muutmise Eesti rahva hüvanguks töötavaks konsortsiumiks – eesmärgiga kaotada ära varjatud lisamaks (energiamaks) ning panna riigiettevõtted teenima Eesti maksumaksja ja ettevõtjate huve konkurentsis väliste konkurentidega.
Kuna regionaalpoliitika on Eestis on olnud 33 aastat olematu, tuleks jagada osa rahast nende koolide vahel, kus gümnaasiumi- või keskkooliaste kaotatakse, et tugevdada alles jäänud kooliastmete elujõudu nendes piirkondades. Kodulähedane alusharidus on eestluse ja maaelu säilimisel võtmetähtsusega.
Kui vajalikud reformid on tehtud, siis pole meil pikka aega poliitikasse asja. Küll aga on vaja aega, et reformide ja julgete otsuste viljad hiljem avalduda jõuaksid. Nii oli 90ndate ja on ka nüüd.
Muudame Eesti „Pole võimalik“ ühiskonna taas „Teeme ära!“ hoiakuga ühiskonnaks!
Loe arvamuskirjutist 10.12.2024 Õhtulehest