Vabaerakond on kogu oma kümne aastase ajaloo jooksul seisnud alati ausa ja läbipaistva riigi valitsemise eest. Erakonnale on olnud oluline iga maksumaksja raha läbipaistev ja õiglane kulutus.
Varem on erakond Riigikogus 2015-2019 esitanud mitmeid kordi erakondade rahastamist vähendavaid ettepanekuid. Seda esimest korda juba 2014 aastal rahvalt kogutud allkirjade toel ja ise veel mitte Riigikokku kuuludes. Viimati taaskord eelmisel aastal, kümne aasta täitumisest antud rahvaalgatusest.
Lisaks on esitatud teisigi erakondi ja saadikuid puudutavaid seadusemuudatusi ja ettepanekuid, kus on ilmselgelt maksumaksja raha raiskamise ja omadele määramise tunnused. Üks selline leidis aset novembris 2018, kui Vabaerakonna fraktsioon esitas eelnõu, mille sisuks oli saadikute hüvitise kärpimine riigikogust vabatahtliku lahkumise korral. Vabaerakonna ettepanek oli piirata selline hüvitis ühe kuu palgaga ja see õigus saab tekkida, kui riigikogu liikmena on töötatud vähemalt kaks aastat. Siis lükati see tagasi häältega 50:12.
Toona oli suur teema vabatahtlikud lahkujad. Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul oli lõpetava riigikogu koosseisu puhul olnud vabatahtlik lahkumine lausa epideemiline. „Alanud on deserteerumine. Esimene laine toimus siis, kui riigikogu oli ühe aasta töötanud ja lahkusid näiteks Martin Kukk Reformierakonnast ja Mihkel Raud (SDE). Teine laine tuli toona suvel, mil loobusid Dmitri Boroditš (KESK), Martin Repinski (KESK) ja Eerik- Niiles Kross (REF). Sinna vahele jääb veel hulk lahkujaid nagu Andrei Novikov (KESK), Ken-Marti Vaher ja Juhan Parts (Isamaa),“ loetleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.
Lahkumiste laviin kõneles Herkeli hinnangul sellest, et teema juurde tuleb tagasi tulla. „Lõpetada ei tule mitte ainult hüvitise maksmine, vaid vabatahtliku tagasiastumise korral tuleks vastavalt vähendada ka erakonnale riigikogus saadud kohtade pealt laekuvat raha. Erandid on mõeldavad üksnes tervislike põhjuste korral,“ sõnas Herkel.
Vabaerakond näeb täna, et praegust mandaati omavat riigikogu koosseisu on tabanud massiline partei vahetuste epideemia. Keskerakonnast on lahkunud Tõnis Mölder, Maria Jufereva-Skuratovski, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Jaak Aab. 16-liikmelisest fraktsioonist on alles kaheksa. EKREst Leo Kunnas, Henn Põlluaas, Ants Frosch, Alar Laneman, Jaak Valge ja Kalle Grünthal, Eesti 200 st Züleyxa Izmailova.
Leiame, et kuna antud saadikud ei esinda ehk ei teosta oma mandaati enam nimekirjas, kus nad kandideerisid, ei peaks ka riigieelarvest makstav eraldis olema endine. Erakonnaseaduses on kirjas, et eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. See on aga vastuolus ning vajaks muutmist. Kui saadik lahkub erakonnast, ei oma antud erakond enam sama arvu mandaate ning peaks selle tulemusena saama ka kaotatud mandaatide arvu järgi vähem raha. Kutsume üles riigikogu antud seadusemuudatust juba sellel aastal vastu võtma.
Keskmiselt toob üks mandaat u 50 000 eurot aastas riigilt toetust. Praeguse riigikogu koosseisu muudatustena tuleks maksta Keskerakonnale 400 000, EKRE-le 300 000 ja erakond Eesti200le 50 000 eurot vähem igal aastal. Kokku teeks see kaks aastat kehtivat mandaati omava kooseisu pealt vähemalt 1.5 mln kokkuhoidu. Selline muudatus oleks õiglasem ja maksumaksja raha säästev.