- Eesti poliitikud ei täida põhiseaduslikku kohustust tagada rahva heaolu.
- Eestis on tehtud otsuseid, mis süvendavad ebavõrdsust, majandusraskusi ja usalduskriisi.
- Kui töökohale kandideerimisel tuleb tõestada oma pädevusi, siis sellist künnist rahvaesindajatele pole.
Tahaks loota, et viimased viis-kuus aastat poliitilise meelevaldsuse kogemust on avardanud ka tahtmist aru saada, miks püüame ette trügida neist, kes liiguvad kuristiku poole. Ehk kuidas on see maa siin valinud teekonna, mille tunnusjoonteks on aastaid Euroopa suurim inflatsioon ja majanduslangus, üha kallimad esmatarbekaupade ja energiakandjate hinnad ning katastroofiliselt langenud sündimus. Seda teed jätkatakse kindlameelselt. Rohketes valitsuskriitilistes sõnavõttudes on siiani tähelepanu alt välja jäänud peamine, mis toimuva võimalikuks teeb. Meil ei räägita seadustest, kirjutab kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Soovitame lugeda
ArvamusMEELIS OIDSALU ⟩ Balti süvalöögistrateegia väärib selgemat poliitilist mandaatiKultuurKen Saani inimkatse jätkub: kus tunnevad venelased end «valgete inimestena»?LemmikVIDEO ⟩ Raplamaal kaamera ette tulnud karu tegi midagi ootamatutSportErki Nool andis Erika Salumäele nõusoleku pürgida Kersti Kaljulaidi asemele EOK presidendiksPostimeesKirik tegi raha saamiseks kooli matkarajal lageraieArvamusLUISA VÄRK ⟩ Lapsed mängivad arvutimänge nagunii. Miks mitte panna see tööle meie julgeoleku kasuks?
Heauskne, kes lugenud põhiseadust ja arvanud, et ühe riigi ja tema valitsuse peamine ülesanne on tagada oma maa õitseng ja rahva heaolu, peab tunnistama, et eksis. Kuigi kõik Toompeale jõudnud on andnud rahva ees sellekohase vande. Ei meenu ühtegi juhust, kus tekiks küsimus, kas ühe ja teise otsuse puhul on vandest kinni peetud.
Börsile viidud energiahinnad tõusevad esimest korda lakke Kaja Kallase valitsusajal. Miks oleme börsil? Meile ei öelda. Teised maad toetavad oma ettevõtlust, Eesti mitte. Järgnevad ulatuslikud pankrotid, vaesumine, tootmislangus, mida hakkavad saatma maksutõusud, ehkki valijailt selleks mandaati saadud ei ole. Energiaettevõtted saavad superkasumeid, Eesti majanduskasv aga langeb miinusesse. Läti ja Leedu edenevad oma majanduskasvus pandeemia järel plusspoolel, põhjendades, et nad ei tee nagu Eesti. Ei järgne ühtki selgitust ega argumenti võimudelt, miks meie tegemine on Lätist parem.
Loe pikemalt 23.04.2026 Postimehe Arvamusrubriigist