Ühistransport on olnud pikemat aega võluvits, millega üritatakse asendada muid regionaalpoliitilisi saamatusi. Samuti on see olnud läbi aegade üks halvemini korraldatud liikuvuse planeerimisi oma kohmakuse ja vanade harjumuste tõttu.
Mida me soovime?
Kas soovime regionaalset tasakaalu ja jätkusuutlikke liikumisvõimalusi üle Eesti, ka väljaspool Tallinna ja suurlinnu? Kui leiame, et elu maal on endiselt riiklikult vajalik, tuleb teha ka plaanid vastavalt sellele.
Peame hakkama mõistma, et maakonnaliine tuleb doteerida ja seda linnadevaheliste liinide arvelt. Viimane on Eestis hästi arenenud ja sealne liikuvus on kui mitte väga hea, siis hea kindlasti. Eelkõige on selle hea liikuvuse taganud eraettevõtlus ja kommertsliinid. Siin ei peaks riik sekkuma, vaid laskma turul toimida.
Eraldi tuleb võtta Tallinna lähiliinid ja maakonna piiride sisse jäävad ehk regionaalsed liinid.
Loe pikemalt 01.06.2026 Delfist
