Riigikogu Põhiseaduskomisjon otsustas oma avalikul istungil 15.10.2024 küsida arvamust riigikogu valimise seaduse muudatusteks kõikidelt Eestis registreeritud erakondadelt. Vabaerakond saadab kõik oma ettepanekud komisjonile lähipäevil. Erakonna jaoks on demokraatia olnud läbi erakonna ajaloo üks tähtsamaid punkte. Kuna praegu on arutelul agressorriigi kodanikelt ehk mitte Eesti kodanikelt omavalitsuse valimistel valimisõiguse ära võtmine on paras aeg teha õiglased muudatused ka Eesti kodanike õigustes riigikogu valimisteks, et rahva hääl oleks rohkem arvestatud.Vabaerakonna juhatuse liige Ain Ostra, kes on olnud Vabaerakonna juhatustes vahelduvalt alates Eesti Vabaerakonna asutamisest 2014 aastal, toob välja ettepanekutest ühe, mille eest on ta ise pikalt seisnud: “Riigikogu valimistel saavad kandideerida ainult erakonnad ja üksikkandidaadid ning see ei ole kindlasti valijate huvides. “25. aastat tagasi, kus valimisliidud keelati, on loodud Eestis keeldude ja piirangute süsteemi, kus võim on läinud ühtede ja samade üksikute erakondade kätte, mida me kõik teame kui hüüdnimega erakondade kartell. See on loonud suletud süsteemi, kus valijatele pakutakse nende enda maksumaksja rahaga (erakondi rahastatakse riigieelarvest), ühtesid ja samasid erakondi valiku vabaduse sildi all.”
Vabaerakond on seisnud erakondade valimisliitude lubamise eest riigikogu valimistele 2014 aastast. Viimane säärane ettepanek riigikogu valimise seaduse muudatusteks tehti Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt 2018 aasta detsembris. Toona jäi see aga teostamata, kuna riigikogu selle ametiaja mandaat sai kevadel 2019 läbi.
“Oleme varem ja oleme ka täna Eestis demokraatia valvurid. Me ei ole oma põhimõtteid muutnud ega unustanud. Erakond on elanud üle palju muutuste aegu, kuid meie alusväärtused on samad, mida me juba 2014 aasta asutamisel kandsime. Täna on Vabaerakonna kolm põhilist teemat maaelu jätkusuutlikkus, tugeva keskklassi kasv ning loomulikult sõna- ja kodanikuvabadus ehk demokraatia tervis.” võttis erakonna esimees Märt Meesak kokku põhjuse, miks taas selline ettepanek esitatakse. Meesak lisas: “Kui Märt Rask 25 aastat tagasi valimisliidud keelas, oli see puhas poliitiline otsus. Kuna varem oli just valimised suurelt valimisliit KMÜ võitnud ja selle kordumist taheti välistada. Nii on meil neid otsuseid tehtud muudeski Riigikogu valimiste teemades. Võtame näiteks Savisaare hirmus tehtud Ida- ja Lääne- Virumaa ringkonna kaheks löömine või Tallinna volikogu liikmete arvu suurendamist. Liiga läbinähtav on olnud see muster, enda võimu säilitamiste nimel. Erakondade valimisliitude taas lubamine oleks kindel samm tagasi tervemasse demokraatiasse. Sellised lahendused on kasutusel nii Prantsusmaal, mujal Euroopas ja ka meie lähinaabrite juures. Hakkame taas oma inimesi usaldama!”Viimati algatas Eesti Vabaerakonna riigikogu fraktsioon riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 04.12.2018, mille eesmärk oli taastada õigus esitada mitme erakonna ühine valimisnimekiri. Toona selgitas eelnõu mõtet Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams järgnevalt: “Eelnõu eesmärk on lubada riigikogu valimisel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. 1990. aastatel oli see võimalik, kuid Eestis praegu kehtiv seadus seda ei võimalda. Selle kitsenduse kaotamine oleks suur samm meie demokraatia moonutuste vähendamiseks. Praegune olukord on ebanormaalne ja põhiseadusega vastuolus. Eesti kodanikelt ja nende organisatsioonidelt on röövitud osa nende poliitilistest õigustest.”Lisaks esitab Vabaerakond Põhiseaduskomisjonile küsitud seisukoha valimisringkondade muudatustest kui ka seitse erinevat selget ettepanekut Riigikogu valimise seaduse muutmiseks. Kõik ettepanekud on seotud demokraatia tervise parandamise ja valijate häälele lisakaalu andmisega. Üks neist on seesama erakondade valimisliitude lubamine riigikogu valimistel. Kõik seitse ettepanekut kinnitas erakonna juhatus 06.11.2024 ja need edastatakse enne komisjoni poolt antud tähtaega 22.10.2024.
Erakonna juhatus 10.11.2024