MUUDATUSETTEPANEKUD 2025. AASTA RIIGIEELARVELE
Vabaerakonna juhatus edastab erakonna ettepanekud Eesti riigi 2025. aasta riigieelarvele. Edastamisele tuleb kümme konkreetset ettepanekud. Kindlasti on aga riigieelarves kulu ja tuluridasid, mida oleks vaja samuti läbi vaadata ja muuta. Olgu selleks siis konkreetsed kulud ministeeriumites, igasugustele
arendusprogrammidele, IT-le kui ka majandamiskuludele. Kindlasti on oluline ettevõtlust toetavad valdkonnad, turismisektorit tabanud mitmed maksutõusud, kõrghariduse rahastamine ja kättesaadavus tänasel kujul, omavalitsuste rahastamine ja paljud teised valdkonnad. Kõik need on poliitilised valikud.
Edastatud kümme ettepanekut ei ole niivõrd poliitilised valikud, vaid selge tahte väljendus valitsuselt ja poliitikutelt, et riigi eelarve- ja majandusolukorda mõistetakse ja selle parandamist võetakse tõsiselt. Need on julged ja vajalikud, kuid ebapopulaarsed otsused, mida tuleks astuda, et ka avalikkuses tekiks
arusaam: valitsus ja Eesti rahvas- ettevõtjad on ühes paadis ning kõik tõsiselt pingutavad, et tänasest olukorrast kiiresti väljuda ja on valmis tooma selle nimel valulike ohvreid.
Tänaseks on valitsused sõnades küll jõhkralt pingutanud, kuid tegudes veel tagasihoidlikuks jäänud. Samuti on nimetatud maksude tõstmist rasketeks ja ebapopulaarseteks otsusteks, kuid maksumäärade liigutamine on pigem just nimelt lihtsate otsuste killast. On jäänud mulje et inimesed kodudes või ettevõtjad on need kellele ei pea igapäevaselt otsa vaatama ja aru andma ning nad on kuskil kaugel Toompea ja Stenbocki majast all-linnas olev hall mass. Ilusates ja suurtes ministeeriumites ja allasutustes töötavad kolleegid aga omad inimesed, kellega küünarnuki tunne ja koos töötades kokkuhoidmise vajadus tekkinud. Nendele ei ole soov silma vaadata ja teatada, et nüüd tuleb pingutada, sest see on ebamugav ja justkui omade reetmine. Lihtsam on seda teha umbmäärase ja kauge ettevõtja ja rahvaga. See on aga vale maailmapilt ning selle muutmiseks ongi Vabaerakonna kümme ettepanekut. Need ettepanekud oleks alles algus ja esimene samm riigireformi läbiviimiseks tulevikus. Väike kontrolltöö valitsusele ja poliitikutele enne tasemetöid ja eksameid.
Riigieelarveks kümme muudatusettepanekut on järgmised:
- Vähendada kulurida Riigikogu- riigikogu liikmete kuluhüvitised
Kokkuhoid 2025. aastal ca 2mln/eur
Seletuskiri: Kaotada ära alates 2025 aastast riigikogu liikmete kuluhüvitised. On keeruline rahaline olukord riigieelarvega ning ei ole põhjendatud, et riigikogu ei näita eeskuju ega võta enda kanda mingit osa kokkuhoiust. - Koondada 2025. aastal 5000 riigi eelarvest saavat ametnikku/töötajat
Kokkuhoid 2025. aastal 168 mln/eur
Seletuskiri: Tööealisest elanikkonnast on varasematel aastatel olnud stabiilselt teatud protsent, kes on saanud avaliku sektori vahenditest palka. Erinevate mõõdikute järgi on see natukene kõikuv, kuid keskmine on olnud senise praktika järgi 12% tööealisest elanikkonnast. Enne covid-19 ja teisi kriise oli avalikus sektoris tööl statistikaameti andmetel 2016, 2017, 2018 ca 114 000 inimest. Aastaks 2021 kasvas number 118 000ni ja tööelalistest protsendina 12.3% ning edasised aastad on see veelgi suurenenud.
Ka rahandusministeeriumi enda prognooside mudel 2021. aastast näitab, et kui sihtväärtuseks oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast 2020 aastal 14.8%, siis tegelik oli 15.2% ja 2021 aastal oli sihtväärtus 15% ja tegelik 15.5% ja edasi on kasv olnud samas tempos. Samuti on rahandusministeerium teinud 2017 aastal mudeli, kus on prognoosinud valitsussektori töötajate arve tulevikuks. Sealne prognoos näitas, et kui keskmiselt oli avalikus sektoris töötajate osakaal ca 12% ning arvuna ca 116 000 keskmiselt, siis tööealise elanikkonna vähenemisega seotult peaks sama
protsendi säilitamiseks olema avalikus sektoris tööl 2035. aastaks 105 000 ja 2040 aastaks 101 000 töötajat. Täna aastal 2024 ei ole enam nendest prognoosidest midagi alles. Kõik näitajad ületavad enne kriisi tehtud mudelite näidikud.
Kui võtta veel 2011. aasta OECD võrdlusarvud maailma riikidega võrreldes, siis juba 2011. aastal oli Eesti oma näitajatega tipus ja OECD keskmisest ¼ kõrgemal. Meie ees maailma rikkad riigid nagu Norra, Taani, Rootsi ning seljataga nii UK, Luxemburg, Iirimaa, USA ja paljud teised. Riigieelarve kriitilist seisu arvestades on vajalik esimese asjana tuua vahepeal paisunud valitsussektori töötajate suhtarv tagasi kriisieelsele tasemele. Võttes arvesse 2021. aastal tehtud mudeli eesmärki, kus 2035 aastaks oleks see arv 105 000 senise 120 000 asemel, on 2025. aastaks 5000 töötaja vähendamine alles üks neljandik eesmärgist. Keskmine riigiteenisutuja brutopalk oli 2024 aastal 2080 eurot. Selle arvutuse järgi teeb 5000 in x 2080 eur x 12 kuud= 124,8 mln + tööjõumaksud = 168 mln/eur. - Panna kinni üks ministeerium ja kaotada ära kolm ministrit. Ühendada Kultuuriministeerium ja kaotada ära taristuministri ja terviseministri portfellid.
Kokkuhoid 2025.aastal Kultuuriministeeriumi kaotamine ca 16mln, Taristuministri kaotamine
10mln ja terviseministri kaotamine 10mln
Seletuskiri: Kultuuriministeerium liidetakse Haridus- ja teadusministeeriumiga. Kultuuriministeeriumi funktsioonid on olnud pikki aastaid selgusetud. Nii ministrid kui majas töötavad ametnikud ei ole suutnud luua oma valdkonnaga piisavalt häid usaldussuhteid ning ministeeriumi mitte vajalikkus ehk
saamatus on ilmnenud alati kriiside ajal. Kui oli covid-19 kriis, ei olnud ministeeriumist abi kultuuriasutustele sulgemistel, kui oli energiakriis siis kõrgete hindadega hakkama saamiseks samuti mitte. Kultuuriasutused jäid kõik omapead.
Hiljuti tegid kultuuritöötajad hoiatusstreigi ja sellest ilmes veelgi välja kultuuriministeeriumi saamatus. Antud valdkonnas on palgad olnud aastaid külmutatud ja nüüd tabab neid veelgi kärbe. Samal ajal kui ministeeriumi ametnike ja töötajate palgad on jätkanud kasvu. Selline ministeerium ei teeni kultuuri ehk oma valdkonna vaid enda huve ja ei ole mõtet eraldiseisvana maksumaksjate rahadest üleval pidada.
Taristuminister loodi poliitiliste kokkulepete taustal. Varasemalt 90ndatel oli Eestis olemas Teede- ja sideminister, kuid juba toona saadi aru, et pikalt sellist eraldi kuluministeeriumi vaja ei lähe. See ühendati majandusministeeriumiga. Tänane koalitsioon lõi selle ühele üle värvatud inimesele töökohana ning arvestades riigieelarve kriitilist seisu, ei ole sellised kingitused ja omadele positsioonide loomised maksumaksja rahadega mitte kuidagi õigustatud. Taristuminister tuleb kaotada ja ülesanded liita majandusministeeriumiga. Kahe sotsiaalministri olemasolu on saanud pikalt praktiseerida ja on ilmselge, et see on osutunud ebaõnnestunud katseks. Taaskord on tekitatud juurde üks lisa portfell, et erakonnad saaksid jagada rohkem positsioone ja ametikohti. Sotsiaalkaitseminister ja terviseminister tuleb liita üheks sotsiaalministriks tagasi ja maksumaksja raha põletamine lõpetada. - Vähendada ministeeriumide ja nende allasutuste masinaparki poole võrra
Kokkuhoid 2025. aastal kaudselt ligikaudu 5-10 mln
Seletuskiri: Suunata eeskujuna riigisektori töötajaskonda rohelisemale ja keskkonna säästlikumale liikumisviisidele. Selleks vähendada masinaparki poole võrra. Esmalt kaotada ära kõik need masinad, mille kuu keskmine kilometraaž oli 2024. aasta 11 kuud 500km.
Teiseks kaotada ära masinapargist ära kõik need masinad, mida Tallinnas ja Tartus ametnikud kodusel hoiul hoiavad, ehk nende suur kulu on tööle ja koju käimine ja linnade tänavate koormamine ning parkimiskohtade hõivamine.
Kolmandaks kaotada ära kõik masinad masinapargist, mis ei ole eriotstarbelised sõidukid, nende
töösõidud on linnade sisesed ja mootorivõimsus on suurem kui 120hj. Ilmselgelt on need masinapargis ebavajalik kulu ja mitte praktiline vajadus vaid mugavusteenus. Riigisektor peab olema eeskujuks enda kehtestatud kliima eesmärkide täitmisel. - Vähendada ministeeriumide ja allasutuste turundus- ja kommunikatsiooni kulusid 2025. aastal poole võrra.
Kokkuhoid 2025. aastal kaudselt ligikaudu 5-10 mln/eur
Seletuskiri: Riigieelarve raskes seisus olles, ei saa panustada mõne teenust osutava riigiasutuse maine parandamisele või tänavareklaamidele ja klants voldikutega teavitamisele, Töötukassa või Tervisekassa kui selline olemasolust. Veel vähem on õigustatud igasugused nimevahetused ja nendele kuluvad summad ja ümber brändimised. Riigiasutuste nimevahetustele ja ideedele nime vahetada tuleb kehtestada moratoorium vähemalt aastani 2030. Maksumaksja ootab parimat teenust ja seda ei mõjuta nimi ja maine, vaid teenuste kvaliteet. - Kehtestada 2025. ja 2026. aastaks ajutiselt kõikide motivatsiooniürituste piirang
Kokkuhoid 2025. aastal kaudselt ligikaudu 5-10 mln/eur
Seletuskiri: Suvepäevad ja väljasõiduga koosolekud tuleb 2025 ja 2026 aastatel ära jätta kõikides valitsussektori asutustes. Kuidagi ei ole õigustatud pidu olukorras, kus riigieelarve on raskes seisus ja maksumaksjad peavad üha enam oma taskust lisa makse riigieelarvesse tasuma. Kõigepealt raske töö ja panus riigisektorilt eelarve- ja majanduskeskkonna korda tegemisel ja siis saab tulemuste üle rõõmustada üheskoos kogu ühiskonnas ja koos maksumaksjatega. - Kehtestada 2025. aasta ministeeriumide ja allasutuste eelarvetes reegel- kõik summad mis maksti 2024. aastal preemiateks, selle võrra on asutuse 2025. aasta eelarve väiksem
Kokkuhoid 2025. aastal hinnanguliselt vähemalt 20-30 mln/eur
Seletuskiri: Anda sellega allasutustele selge suunis ja signaal, et kriiside ajal ei ole rahadega priiskamine vastuvõetav. Kui riigieelarve on miinuses ja maksumaksjad peavad enda püksirihma pingutama, ei saa riigisektor käituda endiselt justkui midagi poleks juhtunud. Preemiad olukorras, kus riigi rahandus ja majandus ei ole korras, oleks vale signaal kõigile. Sama reeglit kasutada ka 2026. aasta eelarve koostamisel. - Jätta ära 2025.aastal riigiteenistujate (va: õpetajad, päästjad, politsei, päästeamet, kaitsevägi, kohtunikud ja kultuuri valdkonna reatöötajad) ehk eelkõige kontori ametnike ja teenistujate palgatõusud
Kokkuhoid 2025. aastal arvestuslikult vähemalt 50mln/eur
Seletuskiri: Olukorras kus erasektor ja maksumaksjad peavad uute maksude kehtestamise tulemusena oma tarbimisharjumused üle vaatama, peavad seda tegema ka riigiteenistujad. Juba praegu veab palgakasvu avalik sektor ja see on erasektorile lisaks niigi nigelale majanduskeskkonnale väga suur väljakutse.
Palkade külmutamine aastaks ei vii mitte kuidagi alla avaliku sektori töökohti konkurentsis erasektoriga, kuna erasektor praegu majanduslanguse ajal pigem tõmbab kokku, kui palkab uusi töökäsi. Varem on küll võetud vastu muudatus, et riigiteenistujatel (minister jne) tõuseb palk senisest
poole vähem, on seegi vaadates olukorda ebavajalik tõus ja aastane 100% külmutamine oleks jõukohane ka neile. - Erastada riigiettevõtted: Elron (Eesti Liinirongid AS), Omniva üks osa (Eesti Post postipakkide Eesti ja rahvusvaheline äri) ja Eesti Loto AS
Müügist saadud raha suunata 2025 aastal koheselt riigikaitsesse vajalike võimekuste saavutamise kiirendamiseks
Seletuskiri: Eesti riik ei pea omama ettevõtteid, kus vabaturg toimib. Täna on Eesti linnadevaheline transport toimiv ärivaldkond ja selleks ei pea riik omama ja peale maksma reisijate veole raudteel. Seda enam, et infra ehk taristu jääb endiselt riigi ehk Eesti Raudtee AS hallata.
Postipakid ei ole enam riiklikult vajalik teenus ning sellel turul ei ole turutõrget, veelgi enam Eestist väljas olev äritegevus ei ole kuidagi riigile oluline valdkond. Eesti riik ei pea korraldama ise hasartmänge, piisab hasartmängude maksu kogumisest ja sellega kultuuri ja spordi toetamisest.
Lisaks annab nende ettevõtete erastamine ka neile ettevõttele uue hingamise, kus oluline on efektiivsus ja rumalaid otsuseid ei maksa maksumaksjad oma taskust kinni. See toob ka kvaliteedi tõusu ja parema hinna tarbijale. Riik ei ole kunagi hea peremees ettevõtetele. Müügist saadav tulu aitab aga kiirendada Eesti kaitsevõimes vajaliku võimekuse saavutamisele, kus pole päevi kaotada. Eesti riigi esmaülesanne on riigi ja kodanike vabadus ja turvalisus, mitte paki saatmine, loto mängimine või rongisõit riigile kuuluvas vagunis. - Alandada kütuseaktsiisid Euroopa Liidu lubatud madalaimale tasemele
Eesmärk turgutada majandust, anda oma ettevõtetele keerulises majandusolukorras konkurentsieelis ja tõmmata alla inflatsiooni.
Seletuskiri: Euroopa Liit annab igale liikmesriigile võimaluse ise aktsiisimäärad kehtestada, kuid EL poolt antud raamides. Täna rakendab Eesti valitsus võimalikult kõrget aktsiisimäära ehk meie määrad on EL poolt antud raamidest maksimumi lähedal. Võimalus aktsiise langetada on olemas.
Kütus on üks majanduse vereringest ja kütuse hind mõjutab olulisel määral kõikide teiste kaupade hindu. Kui suudame kütuse hinnad hoida EL keskmisest allpool, on meie ettevõtjatel oluline konkurentsieelis kaupade lõpphindades ning kodumaisel tarbijal on samuti põhjust oodata soodsamaid hindu, või siis vähemalt hinnakasvu pidurdumist ehk inflatsiooni taltumist. See jätab kokkuvõttes kõikidele peredele ja ettevõtjatele rohkem vaba raha kätte. Leibkonnad saavad endale sellest tulenevalt lubada tervislikumat toidulauda ja ettevõtjad tõsta töötajate palku.
Vabaerakonna juhatus 18.11.2024