VABAERAKONNA ETTEPANEKUD RIIGIKOGU VALIMISE SEADUSELE
Riigikogu põhiseaduskomisjon tutvus 15.10.2024 avalikul istungil Tartu Ülikooli koostatud
valimisringkondade analüüsi lõppraportiga ja arutas kas Riigikogu valimistel tuleks muuta valimisringkondade piire. Komisjon otsustas küsida arvamust kõigilt Eestis registreeritud erakondadelt.
Komisjon soovis seisukohta ka Vabaerakonnalt, kas peame vajalikuks valimisringkondade piiride muutmist ja kui peame seda vajalikuks, siis millised on eelistused. Samuti oodatakse arvamusi, milliseid muudatusi üldisemalt peame vajalikuks Riigikogu valimise seadusesse sisse viia.
Vabaerakonna ideaaliks on vaba ühiskond, kus võimalikult palju inimesi on aktiivselt kaasatud kohaliku ja riigi elu korraldamisse. Kodanike esmase toimetuleku tagavad perekond ja ettevõtlik meel nii töö- kui ka ärisuhetes. See tähendab kogukondade, seltside ja vabaühenduste toimekust. Kuid hästi ja edukalt toimiv ühiskond eeldab ka usaldust riikliku poliitika vastu, aktiivset osalust valimistel, valikute paljusust ja tingimusteta valikuvabadust, pidevat dialoogi valijate ja valitute vahel ning võimusuhete läbipaistvust.
Parlamentaarne riigikorraldus ja proportsionaalne valimissüsteem on hea eeldus selleks, et võim oleks jagatud ja ka väiksemad rühmad saaksid valitud kogudes esindatuse. Paraku leidub Eesti poliitilises süsteemis praegu küllaga vigu, mida parandada. Kõik ei ole kaugeltki korras valija tahte arvestamisega ega võrdsete võimaluste ja vähemuste õiguste kaitse tagamisega.
Järgnevalt pakub Vabaerakond välja ettepanekud küsitule: valimisringkondade muutused (lisa 1) ja muud ettepanekud Riigikogu valimise seadusesse (lisa2)
Vabaerakonna ettepanekud kinnitanud erakonna juhatus 10.11.2024
Lisa 1
Arvamus valimisringkondade muutmisvajadusest
Vabaerakonna seisukoht:
Riigikogu valimistel ei või mandaatide arv ühes ringkonnas olla väiksem kui 8 ega suurem kui 13. Valimisringkonnad moodustatakse kompaktselt ning ühegi omavalitsuse, välja arvatud Tallinn, territooriumi ei jaotata erinevatesse valimisringkondadesse. Valimisringkondade moodustamine ei tohi sõltuda poliitilistest otsustest. Ringkonnad peavad säilitama maksimaalse ühes ringkonnas olevate omavalitsuste sarnase piirkondliku ajaloo, sarnased senised kultuurilised ja piirkondlikud mustrid.
Saadetud mudeldatud materjalidest tuleb valida kõige sarnasema valijate arvuga mudel, et mandaadi omamine oleks võimalikult võrdse kaaluga. Ideaalis tagaks 10 ringkonda olukorra, kus Eesti on jagatud kümneks erinevaks mikro Riigikoguks, kus igas on jagatav 1/10 Riigikogu mandaatidest. See tagaks võimalikult ühtlase ja võrdse mandaatide omamise üle Eesti.
Vähe ringkondi, näiteks kuus ringkonda looks olukorra, kus konkurents väheneks nimekate kandidaatide suurest konsentratsioonist väheste ringkondade vahel. Nii piisab kuuest üle riigiliselt tuntud nimest iga ringkonna esinumbriks.
Samuti liiga suur ringkondade arv, näiteks 15 tooks ringkonnas jagatavate mandaatide arvu väikeseks, kus kohalikel (mitte üle Eesti tuntud) kandidaatidel oleks raskem ringkonnast mandaate tuua. Riigikogu kooseis on aga kvaliteetsem ja mitmekesisem, kui valituks osutuvad ka kohaliku tuntusega kandidaadid. Nemad esindaksid oma ringkonda vahetult ja otse ning sellest võidaks ka ringkonna valija.
Lisa 2
Ettepanekud Riigikogu valimisseaduse muudatusteks
- Avatud nimekirjad
Valimistel peab saama mandaadi see kandidaat, kellel on rohkem valijaid. Teeme ettepaneku muuta nii kohalike kui Riigikogu valimiste korda ning kehtestada avatud nimekirjad. Nimekirjas liiguvad ettepoole need, kes saavad suurima valijate toetuse. Riigikogu valimistel reastatakse üleriigilise nimekirja kandidaadid ümber häälte võtmise võimekusele oma ringkonnas, ehk siis ette poole liigub ringkondade üleselt see, kelle suhtarv (protsent) ringkonna häältest on suurim. Nii osutuvad valituks kõige rohkem hääli saanud kandidaadid, mitte juhtkondade poolt paika pandud nimekirjade tipud ja see tagab suurema valija tahte arvestamise. - Erakondade valimisliidud valimistele
Erakondadele ja valimisliitude õigused ja kohustused olgu võrreldavad. Riigikogu valimistel peab olema tagatud selliste valimisliitude kandideerimisõigus, mille on moodustanud kaks või enam erakonda. Tagab rohkemate poliitvaadete esindatuse Riigikogus. - Kehestada “ühe tooli seadus”
Kehtestada „kahe tooli seaduse” asemel „ühe tooli seaduse”. Valitud rahvaesindaja teostab ühte mandaati korraga! Uus omandatud mandaat tühistab eelmise, st olles valitud kohaliku omavalitsuse volikokku peab Riigikogu liige loobuma Riigikogu mandaadist ning olles valitud Riigikokku kaotab kohaliku volikogu liige kohaliku mandaadi. Sama põhimõtet rakendatakse ka Euroopa Parlamendi valimistel. Pakub rohkematele inimestele võimaluse osaleda poliitikas. - Kautsion tagasi kõigile
Kautsjoni nõude valimistel osalemiseks kaotatakse või selle säilimisel sätestatakse kautsjoni tagasimaksmisne pärast valimisi võrdsetel alustel kõikidele valimistel osalenud erakondadele ja valimisliitudele. - Seada ülempiir valimiskampaania mahtudele
Seada kindlad piirangud valimiskampaania kuludele ja reklaamimahtudele. See loob võrdsemad võimalused kampaaniategemiseks kõikidele erakondadele ja valimisliitudele. Seada ülempiir valimiskampaaniate rahastamisele ning Rahvusringhäälingus kõikide registreeritud nimekirjade ja kandidaatide võrdne kohtlemine (olenemata nimekirja pikkusest). - Alandada valimiskünnis 1%
Alandada valimiskünnis ühele protsendile. See tagab rohkemate poliitvaadete esindatuse Riigikogus. - Tagada ringkonna valijatele mandaadi saanud Riigikogu liikme töö panusele hinnangu andmine
Valituks osutudes saab kandideerida ainult samas valimisringkonnas, kus mandaat omandati, et valijatel säiliks võimalus anda hinnang oma saadiku senisele tööle ja sidele ringkonnaga. See tagab parema suhestumise mandaadi andnud ringkonna valijatega.