Täna Tartus toimunud Vabaerakonna tulevikku vaataval arenguseminaril, vaatas erakond tagasi eelmisel aastal toimunud valdade ja linnade volikogu valimistele ja kaalus tuleviku võimalusi ja uusi eesmärke. Arutelu käigus jõuti seisukohtadele, millised ettepanekud ja otsused on vaja langetada kevadel toimuval korralisel üldkogul. Samuti kinnitati erakonna üleskutse avalikkusele.
Vabaerakond on tõsiselt mures Eesti ettevõtjate elujõulisuse, maapiirkondade konkurentsivõime ja elu võimalikkuse pärast maal. Julgeoleku- ja majanduskriis mõjutab igaühte. Pikalt Eesti poliitikas peanarratiivi kandnud Reformierakond on enda poliitikatega pankrotis. Sotsiaaldemokraadid ei mõista ettevõtlust ja pooldavad käehodja riigil põhinevat ühiskonda. Samuti endised peaministriparteid Isamaa ja Keskerakond tegelevad populismiga ning ei paku tõsiseltvõetavat alternatiivi, sest nende tegevuse ajendiks on kas kättemaks või tahe teha kõike risti vastupidi senitehtule.
Avalikkuses on inimestele serveeritud, et Eestit aitab päästa konservatiivne pööre. Kuid populismist läbiimbunud konservatiivne pööre võib meid suunata hoopis Ungari ja Slovakkia teele. Kujunemas on olukord, kus eestimeelsus ja rahvuslikkus on seatud ühte konservatiivsusega ja liberaalne kodanikuvabadus vasakpoolsusega. Rahvuslikult meelestatud Eesti patrioodid ei pea automaatselt olem äärmuslikud konservatiivid ning inimõiguste ja – vabaduste eest seisjad pole kohe kõik kindlasti mitte vasakpoolsed. Me ei tohi ühiskonnas lasta ennast häirida kunstlikult tekitatud vastandumisest ja segastest pööretest. Parteide tagatubadest alguse saavad populistlikud võimumängud ei vii Eestit edasi. Tõsist alternatiivi ei suuda valijatele täna pakkuda mitte ükski peavooluerakond.
Eesti tulevik aga väärib enamat. Vabaerakond on seisukohal, et Eesti vajab Jaapani või Poola sarnast rahvusliberaalide poliitilist teekonda. Meil on vaja kaitsta kodanikuvabadusi, ettevõtlusvabadust ja inimeste ja riikide enesemääramisõigust. Seisukohta, kus Ukraina rahvas väärib vabadust ja ukrainlastele saabuks nende enda, mitte agressori tingimustel, õiglane ja püsiv rahu. Tulevikku, kus toetustest sõltuv ühiskond on vaja asendada majandusmudeliga, kus riigi roll on luua soodne keskkond ettevõtlusele, eneseteostusele ning üksikisiku vabadusele ja vastutusele.
Mai kuus toimuval Vabaerakonna korralisel üldkogul on plaanis muuta erakonna nimi, kus muutub senine protestipartei nimeliides “Aru Pähe” selge maailmavaatega erakonna nimeks ning astuda samme koondama sarnaselt mõtlevaid inimesi ja organisatsioone. Erakonna uus nimekuju, programmilised eesmärgid ja tulevikutegevused saavad avalikuks mai alguses koos üldkogu kutsega. Korraline üldkogu on planeeritud 24. mail 2026. aastal ning üldkogul valitakse ka põhikirjaliselt uueks ametiajaks erakonnale uus esimees, juhatus ja revisjonikomisjon.
Vabaerakond Aru Pähe eelmise nimega Eesti Vabaerakond asutati 2014. aastal ning 2015. aasta riigikogu valimistel sai erakond 8,7% valijate häältest ja parlamendis kaheksa mandaati. Vähem bürokraatiat, vähem käehoidja riiki ning rohkem kodanikuvabadusi on erakonna programmiline tuum olnud erakonna loomisest alates. Eelmise aasta kohalike volikogude valimistel osales Vabaerakond esmakordselt oma nimekirjadega ja kampaania loosungiga “Vaba on olla parem”. Varasemalt osaleti kohalike volikogude valimistel valimisliitude koosseisus.