Eesti ja Euroopa julgeoleku olukord on muutunud hapraks. Need riigid, kelle valitsused ja ühiskond suudavad teha vajalikud otsused kiiremas tempos kui seni harjutud, kindlustavad enda tulevikku selgemalt. Tänane olukord kujutab endast mingil määral ajaga võidu jooksmist, kus ei tohi kaotada väärtuslikku kuud, isegi mitte päeva. Olukord muutub meie ümber kiiresti ja kohanemisteks ei ole tihti enam pikalt aega.
Eestit ei kaitse armee üksi, vaid kogu ühiskond. Armee saab Eestit kaitsta, kui meil on piisavalt oma riigis sõjatööstust. Sõjatööstust, kellele saab loota ning kes pakub ka läbi selle ühiskonnale töökohti kui ka kindlust tervikuna, et me saame iseseisvalt hakkama. Tugev ja arenenud sõjatööstus on meie võidu ja turvalisuse võti.
Sõjapidamine on viimase paari aastaga märgatavalt muutunud. Olulisimaks on saanud kõik mis on seotud mehitamata lendavate, ujuvate või sõitvate masinatega (droonidega). Drooniarendusest on saanud Tiigrihüpe, millest Eesti ei tohi maha jääda. Veelgi enam mängib rolli nutikas tehnoloogia. Eestil on kõik eeldused selliste võimekuste tootmiseks ja arendamiseks Eestis olemas. Võimenduseks on vaja rahalisi vahendeid, et sõjatööstusettevõtted saaksid arendusteks kindlustunde ning mahtude kasvatamiseks baastellimused.
Vabaerakond teeb ettepanekud laiema ühiskondliku panuse saavutamiseks ja sõjatööstuste arendamisteks Eesti riigikaitsesse järgmiselt:
1. Eesti riik emiteerib ühe miljardi ulatuses võlakirju juba 2025. aastal. Riik on kasutanud samasugust raha juurde hankimise meetodit ka varem. Viimati 2024 sügisel ulatus riigi võlakirjade pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni. Mis näitab, et huvi sellise võimaluse vastu on olemas. Eraisikute kontodel seisab täna u 13 miljardit eurot vaba raha.
Riik kinnitab investoritele, et seda raha kasutatakse ainult Eesti kaitsetööstustest ostetud varustuse ostmiseks. Makstes sobivat intressi, mis on kõrgem kui tähtajalise hoiuse intress pangas, pakub selline võimalus Eesti kaitsetööstusesse investeerimiseks head tootlust.
2. Kaitseliidule tehtavad eraisikuannetused muudetakse tulumaksuvabaks. Nii saavad Eesti inimesed toetada vabatahtlikuse alusel toimivat Kaitseliitu. Maksuvabastusega Eesti riik näitab, et hindab rahva panust riigi kaitsesse oluliseks. Selliselt kasvaks Kaitseliidu rahastus ja võimekus drooniajastul.
3. Valitsus avab annetuskonto, kuhu saavad kõik era- ja juriidilised isikud teha annetusi Eesti riigikaitseks. Antud kontole on annetused tulu- ja käibemaksuvabad. Konto olemasolu tõmbab ühiskonda rohkem panustama riigikaitsesse ja nii on rohkem tagatud põhieesmärk, armee ei sõdi üksi. Ühiskond panustab sellesse ka ise vabatahtlkult enda võimetele vastavate panustega.
Mõlemad annetused tohib kasutada ainult Eesti kaitsetööstustelt vahendite soetamiseks. Selleks võivad olla lisaks tehnoloogijale ka riidevarustus ja väikevahendid. Eesmärk on toetada Eesti sõjatööstust. Selline kokkulepe annab Eesti inimesele võimaluse investeerida kaudselt Eesti sõjatööstusesse, tagab sõjatööstusele riigi tellimused ning ühiskond saab maksuraha ja töökohtadena sellest osa tagasi. Lisaks tekib Eesti kaitsetööstustel võimekus enam arendustöödeks ja mahtude kasvatamiseks, et omi tooteid ka eksportida. Ühiskonda kaasates muutume trahvi- ja maksuriigist vabatahtliku panusega eeskujuks.
Vabaerakond Aru Pähe juhatus
Foto pärineb 27.02.2018 Vabaerakonna kontorist, kus toimus kohtumine kindralmajor Martin Heremiga