20. oktoobril jõustuva „Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EL määruse rakendamine, poliitreklaami läbipaistvus)“ eesmärk võib olla mõistetav, kuid toob kaasa erinevatele osapooltele liiga palju kohustusi. Väidetavalt tõusevad seetõttu poliitreklaami hinnad kuni 20 protsenti.
Meediamaastik on põgusalt määrust kajastanud, kuid seda pigem liigse bürokraatia ja suurte trahvide seisukohast. Lisaks sellele suurendab määrus ka poliitilist ebavõrdsust.
Määrust rakendava seaduseelnõu seletuskirjas on selgelt öeldud, et reklaamihinna kallinedes võib tekkida oht, et poliitreklaam muutub rahaliselt kättesaamatumaks väiksematele poliitikas osalejatele ja üksikkandidaatidele. Proportsionaalselt enam puudutavad määruse nõuded kohalikel valimistel kandideerijaid, kuna seal on valimiskampaaniad rohkem indiviidipõhised ja tihti kandideeritakse valimisliitude nimekirjas.
Määrusega ei muudeta poliitkampaaniate korraldamist ja rahastamist reguleerivaid norme. Kuid arvestades Eesti riigis erakondade jaoks kehtivaid rahastamise põhimõtteid ja valimiste korraldust, muutub olukord määruses sisalduvate nõuete tõttu väiksemate organisatsioonide jaoks veelgi ebavõrdsemaks. Suurema võrdsuse tagamisele on aga juba aastaid tähelepanu juhtinud OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon – toim).
Üldjuhul tulevad erakonnad valijale kosja maksumaksja rahaga, mis neile riigieelarve eraldistena antakse. Haljal oksal olevate erakondade jaoks hinnatõus suuri probleeme ei tekita. Küll aga teeb väiksemate erakondade jaoks valimisreklaami hinnatõus ja suurenev bürokraatia olukorra veelgi keerulisemaks.
Samuti levivad juba kuuldused, et Google võib-olla üleüldse loobub poliitreklaamide edastamisest Euroopa Liidus. Samaga võib vastata ka Facebook. Kui väiksemad erakonnad kasutavad rahanappuses sotsiaalmeedia abi, siis nüüd võib juhtuda niimoodi, et see võimalus kaob üleüldse ära.
Loe pikemalt 30.05.2025 Õhtulehest