Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakonna esimees esitas täna Õiguskantsler Ülle Madisele ametliku avalduse, milles taotleb 2027. aasta Riigikogu valimiste eel praeguse kautsjonisüsteemi põhiseaduspärasuse kontrolli. Erakonna hinnangul on nõue tasuda iga kandidaadi pealt kopsakas rahaline tagatis vastuolus valimiste ühetaolisuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Ühtlasi teeb Vabaerakond avaliku üleskutse EKRE esimehele Martin Helmele tulla appi vana lubadust täitma.
Vabaerakonnal on valimissüsteemi avatuse ja demokraatlike reformide eest seismisel pikk ajalugu. Juba enam kui kümme aastat tagasi tõi erakond Eesti poliitilisse leksikoni mõiste „kartellierakonnad“, viidates parlamendierakondade püüdlustele lukustada poliitiline maastik uutele tulijatele. Olles esindatud parlamendis 2015-2019 algatas Vabaerakonna fraktsioon tollal erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli suunatud kogu poliitilise süsteemi avamisele. Samuti on kogunud erakond juba 2014. aastal rahvaalgatuse korras allkirju riigipoolse toetuse poole võrra vähendamiseks parlamendierakondadele ja esitanud selle ka riigikogule, mis on aga tagasi lükatud. Riigikogu täisnimekirja väljaapanek 2027. aasta valimistel nõuab erakondadelt enam kui 100 000 euro suurust kautsjonit, mis toimib uutele ja parlamendivälistele jõududele ületamatu finantsbarjäärina.
Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakonna esimehe Märt Meesaku sõnul on olukord muutunud absurdseks, kuna parlamendierakonnad tasuvad oma hiiglaslikud kautsjonid sisuliselt maksumaksja raha ehk riigieelarvelise toetuse eest.
„Praegune süsteem ei kontrolli kandidaatide tõsidust, vaid pangaarve suurust. Tegemist on puhtakujulise ringkaitsega, kus võimulolijad ostavad end valimistele riigi raha eest, samal ajal kui uued ja parlamendivälised jõud peavad sama õiguse eest võitlema eraannetuste ja liikmetasudega,“ ütles Meesak. „Valimisõigus ei tohi olla Eestis luksuskaup, mida saavad endale lubada vaid riigipiruka juures olijad. See rikub räigelt Põhiseaduses välja toodud valimiste ühetaolisuse põhimõtet.“
Pöördumise ajendiks on Euroopa õigusruumis toimunud murrangulised arengud. Euroopa Kohtu kohtujurist Tamara Ćapeta asus hiljutises kohtuasjas C-438/24 seisukohale, et Eesti kautsjonisüsteemi proportsioonitus ja mitterahaliste alternatiivide puudumine rikuvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Samuti on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE/ODIHR) Eesti riiki korduvalt noominud ja soovitanud kandideerimistingimusi leevendada. Ka on lähiajal oodata selle teemalist Euroopa Kohtu otsust.
Otsene üleskutse Martin Helmele: aeg on sõnadelt tegudele minna
Selle teemaga seoses teeb Meesak avaliku üleskutse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehele Martin Helmele. Ajalugu mäletab, et aastal 2010 – enne parlamendi parteiks saamist – oli just Martin Helme see, kes Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) esimehena esitas koos Kristlike Demokraatidega tollasele õiguskantslerile Indrek Tederile samalaadse tulise protesti valimiskautsjonite vastu, nimetades neid ebademokraatlikuks barjääriks.
„Martin Helme võitles 16 aastat tagasi parlamendivälise liidrina täpselt sama ülekohtu vastu, mille vastu Vabaerakond täna seisab. Nüüd juhib ta Riigikogus ühte opositsiooni jõudu ja tal on reaalne poliitiline hoob see süsteem seadusandlikult purustada,“ nentis Meesak.
„Kutsun Martin Helmet ja EKRE-t üles tulema appi ja algatama Riigikogus valimisseaduse muutmise eelnõud juba 2027. aasta valimisteks. Martin, sul on täna võimalus teha ära see, mida sa 2010. aastal õiguskantsler Tederilt nõudsid. Ära lase parlamendierakonna mugavusel ja riigi toetusel vana põhimõttekindlust lämmatada. Teeme koos sellele kartelli süsteemile lõpu,“ lisas Meesak.
Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond palub Õiguskantsleril teha Riigikogule ametlik ettepanek viia valimisseadus enne 2027. aasta valimisi põhiseadusega kooskõlla. Erakonna seisukoht on, et kautsjoni summasid tuleb drastiliselt vähendada või asendada need Euroopas normaalsuseks peetava toetusallkirjade süsteemiga, mis tõendab kandidaadi tõsidust ilma rahakoti paksust kontrollimata.
„Me ei saa minna 2027. aasta parlamendi valimistele vastu süsteemiga, mis on juriidiliselt ja moraalselt pankrotis. On aeg hakata avama Eesti poliitiline süsteem ja taastada aus konkurents. See oleks esimene samm õigluse ja vabaduste taastamise poole.“ lõpetas Märt Meesak.