Vaatame pealt kurbmängu, mida oleks saanud ammu ära hoida. Viimased aastad on läinud Eesti poliitikas vastandumistele ning nüüdne valitsuse enamuse kaotus parlamendis on selle loomulik jätk. Päevapoliitikast on saanud häbiplekk meie demokraatias. Oleme jõudnud tänasesse punkti mitme ja järjepideva juhtimise praagi tõttu. Mis meid siia meie hinnangul tõi?
1. Valimised lähenevad ning madalate reitingutega valitsuserakondade pingid on liiga pikad, et kõigile taas häid kohti Toompeal jätkuks ning senine valitsemine ei jäta palju lootust tulevikuks.
2. Valitsus on teinud valitsemisel süstemaatilisi vigu, ehk sõnad ja teod ei ole kokku käinud. Seda eelkõige vabaduste ja majanduslike otsuste teemadel.
2.1 Meil tuleb ametnikelt endiselt keelde ja käske, vabandustega kaitsta inimeste eest kõike ja kõiki. Rahvas on sellest väsinud.
2.2 Majandus on pikaks ajaks stagnatsiooni lükatud ja otsuseid selle päästmiseks ei ole ega tule. Hõiskame 0,2% majanduskasvu üle, mis on ambitsioonitu.
3. Kuna koalitsioonil oli niigi napp enamus, on omade alla surumine ja survestamine viinud selleni, et mõõt on täis lolluste eest nupule vajutamisest aina enamatel saadikutel.
4. Mõlema valitsuserakonna juhid on arrogantsuse muster näited, kuidas ei oma inimeste, oponentide ega ka rahvaga ei peaks käituma. Jürgen Ligilik ülbus veel juurde ja tulemus on käes.
Eesti Rahvusliberaalid- Vabaerakonna vaatest on kõige kurvem aga see, et kogu selle valitsemise taustal on ära rikutud rahvusliberaalne maailmavaade. See sama, mis on meid suuremas osas siia toonud. See, mis meid üheksakümnendatel edasi viis. Kus oli kirge, tahet anda endast parim tuleviku Eestile. Täna vajab Eesti taaskord sarnast ülesehitamist ja käised tulebki üles käärida, päris tõsiselt. Vajame seda sama mida me senini olime pidanud meie eeliseks: vabaturumajandusega liberaalset rahvusriiki, kus igaüks loeb ja vabadused on pigem reegel, kui erand. Selleks tuleb aga tõsiselt tööd teha, sest kaotatud on mitu kümnendit.
Kunagi ei ole hilja! Vaja on restartida kogu senine hangunud poliitsüsteem ja keerata näod taas inimeste ja tuleviku suunas. Vahetada valitsuserakond mõne praeguse riigikogu opositsioonierakonna vastu ei too muutusi. Pikem ja suurem samm on vaja teha. Päästa on vaja mitte ainult rahvusliberaalne maailmavaade, vaid ka terve Eesti tulevik. Usk, et ainult rahvuskonservatiivid viivad meid isikuvabadusele ja õnnelikemate inimestega ühiskonnale lähemale ei päde ei täna ega tulevikus. Ühiskonnas on vaja õiget tasakaalu punkti, et üks ei saaks valdavat enamust. Vaja on endiselt parempoolset majandusmudelit ning liberaalset vabadusi hindavat ühiskonda. Eesti senine edutee peab jätkuma, see mis 2000ndatel hangus. Ettevõtlikkus ja areng, mitte ümberjagamine ning paigalseis on need väärtused, mida ainult rahvusliberaalid saavad edasi viia.
Valimisteni on veel piisavalt aega, et rahvuslikult meelestatud ja vabadusi hindavad inimesed uuesti ühiselt omad read koondaks ja uue jõuna valimistele läheks. Eesti Rahvusliberaalid- Vabaerakond on selleks valmis. Tänaseks on erakondade Eesti200 ja Reformierakonna juhtliikmed antud maailmavaate ära lörtsinud ning sellega ka vabadusi hindava Eesti tuleviku. Aeg on tagasi minna lätete juurde, kus vabadused on õnneliku ja eduka ühiskonna vundament.
Eesti Rahvusliberaalid- Vabaerakond
juhatus
11.08.2026