Vabaerakonna juhatus: Peame Eestis võimalikult kiiresti astuma tuumaajastusse

Viimased paarkümmend aastat oleme kilplastena tegelenud energiajulgeoleku lammutamisega. Nagu igal pool mujal maailmas – Saksamaa ja Ontario provints Canadas on vast enam ajakirjanduses kajastamist leidnud näited –, on selle mõõdetavaks tulemuseks energiahindade mitmekordistumine.

Praktikas müüakse odavalt rämpsenergiat – või viisakamalt juhuenergiat – teistele, kui tuul puhub ja päike paistab, ja ostetakse kallilt tagatud energiat, kui rämpsallikad ei tööta. Lisaks näitavad arvutused, et nn roheline energia, kui juurde arvestada Aasiasse või Aafrikasse lükatud tootmise saaste ja hilisemad utiliseerimiskulud, on saastavam kui traditsiooniliste garanteeritud allikate energia.

Tuletagem meelde, et rämpsenergia stabiliseerimiseks rajatud gaasijaamad on suurtest soojuselektrijaamadest väiksema kasuteguriga ja nn stabiliseerimisjaamu on üldse vaja ainult sellepärast, et suurem osa nn rohelisest energiast on oma olemuselt, nagu öeldud, rämpsenergia – seda kord on ja kord pole.

Eesti saaks veel terve põlvkonna hakkama põlevkiviga – kui see ei oleks kunstlikult konkurentsivõimetuks muudetud ränkade maksudega. Ent isegi sel juhul tuleks juba praegu valmistuda järgmiseks ajastuks – tuumaajastuks. Täpsustagem: tuumaajastu saabub paratamatult – neile, kes selle tee valivad; teistel pole üldse mingit tulevikku.

Tuumaenergia on seni kõige ohutum energialiik – surmasaanuid toodetud energiaühiku kohta on näiteks ca sada korda vähem kui fossiilsete kütuste kasutamise juures. On aeg vaadata kainelt numbreid ja lõpetada hüsteeriline kiljumine paari juhtunud õnnetuse üle (millest Tšornobõli [1986] plahvatuse peamine põhjus oli inimlik lollus).

Tuumaenergia oleks ka kõige odavam energia, kui see poleks kunstlikult kalliks aetud drakooniliste ohutusnõuetega. Eesti peab juba täna hakkama valmistuma tuumaenergeetika kasutuselevõtuks. Selleks tuleb hakata ette valmistama spetsialiste ja luua vastavad erialad kõrgkoolide juurde (praktikas tuleb kõigepealt saata meie üliõpilasi rohkem arenenud riikidesse, kus vastavaid alasid õpetatakse).

Jah, tuumaenergeetika on suur väljakutse ja nullist alustada on raske ja kulukas, eriti arvestades, et paljudel sellega tegelejatel on juba põlvkondadega mõõdetav edumaa. Meil tasub kaaluda koostööd lähinaabritega, esmajoones on muidugi juttu teistest Balti riikedest ja Soomest.

Midagi ei ole muutunud inimkonna koidikust, tule kasutuselevõtust peale – tulevik on neil, kes suudavad juhtida rohkem energiat. Kui me tahame, et meil oleks rahva ja riigina üldse mingit tulevikku, peame võimalikult kiiresti astuma tuumaajastusse.

Vabaerakonna juhatus