Kuna tänane koalitsioon on hädas mitmest vaatest, siis ma tulen appi. Öeldakse ju ikka, et kus häda näed laita, seal tule ja aita. Ka on ütlus, et niisama viriseda on lihtne, tee ise midagi. No aga teeme!
On ilmselge, et Hendrik Johannes Terras ei tunne ennast antud rollis mugavalt. See pole üldsegi tema teema. Metssead kolm korda aastas paljunema ei hakka ja kuskil maakohas pakiautomaadi avamine ei saa olla meie maaelu tipptase. Miks ministeeriumit kui sellist ülal pidada?
Kui mina tuleksin kolmandaks osapooleks koalitsiooni, piisaks hetkel ühest portfellist – põllumajandus- ja regionaalministri omast. Ja ma teeks seal üheksa kuuga asjad korda.
Kunagi olid ka rohelised Tallinna linnavalitsuses partneriks, ilma volikogus olemata. Seega täitsa tehtav praktika. Kui sul endal ei ole antud valdkonnas pädevust, mida tänastel valitsuserakondadel Reformierakonnal ja Eesti 200-l maaelu teemadel ei ole, siis võtke väljast abi vastu. Muidugi, Vabaerakonnale tänane koalitsioonilepe ei kehtiks, sest sellele me alla pole kirjutanud ja ei kirjuta. Me ei pea uut ka tegema, aega ei ole, tööd on vaja teha. Aga selline ühine parema Eesti ehitamine ning ebapopulaarsele koalitsioonile uue näo andmine on ka suur vastutulek.
Aga mida me siis teeksime? Tegevuskava 20 punkti on järgmised:
1. Puhastame ministeeriumi mitme eelneva regulatsioonide fanaatikust ministrite sahtlid ja tallid. Roogime puhtaks, nii et läigib. Aitab aina uutest sahtlist tulevatest lollidest määrustest. Kõik kes ei paku välja ministeeriumi meeskonnas ühte regulatsiooni, mida saab juba homme tühistada, saadame tootvale tööle. Lühidalt öeldes – kes kaasa ei taha mõelda, peab süsteemist lahkuma.
2. Nõuame Brüsselist meie talunikele võrdseid võimalusi. Aitab kannatlikkusest ja üleminekust 20 aastaga, kus oleme ikka alla EL keskmise, kuigi toimetame samal turul.
3. PRIA, PTA (Toiduamet), MES, RMK jne saavad selge suunise, et asendustegevus lõpeb päevapealt ning igasugune EL normidega piiramine ja lollustega vabandamine lõpeb töötuks jäämisega. Lisaks vaatame üle antud allasutuste palgafondi kui ka halduskulud selliselt, et dubleerimist ja üle võimete kulutamist ei saadaks premeerimine. Iga tegevus peab olema eesmärgipärastatud – vähem bürokraatiat ning väiksemate kuludega teenus maaelu jätkusuutlikuks arenguks.
4. Palju kära tekitanud 1. juulist jõustuv põllumehi ahistav määrus mitte ei lähe ümber tegemisele, vaid tühistatakse ja asemele ei tule midagi sarnast. Elu jätkub vanaviisi.
5. Taastame väiketalu seapidamise võimaluse, ilma pikema jutu ja selgitusteta, kus ühe sea pidamine muutub tagasi normaalsuseks. See on osa toidujulgeolekust ning maaelu lahutamatu osa.
6. Maanteeameti saaduste müügiks kasutatavate teeäärsete siltide kooskõlastusnõude tühistamine.
7. Valdade ja linnade tulubaasi ümbervaatamine, kus otsused ja võim liigub tugevalt alla ning ministeeriumist ja valitsusest välja, et ei reguleeritaks iga kultuurimaja katuse värvi ning ülesanded ei käiks ilma tulubaasita. Väga selge ja tugev detsentraliseerimine. Tulubaasi selge kasv, edaspidi punktid 19 ja 20.
8. Kaotame ära maamaksu, kuna maa kui selline on kõige alus ja viime sisse kinnisvaramaksu.
9. Viime lõpuni haldusreformi, kus erakondlikust armust jäid vead sisse (näiteks Loksa jne).
10. Võtame ette konkreetse tegevuskava Eesti saarte püsiühenduste tagamiseks, kus prioriteet on põliselanikud ning teenus toimib tõrgeteta.
11. Lõpetame ära Elroni kaugliinide dotatsiooni ja suuname selle raha maapiirkondade ühistransporti.
12. Erastame Elroni ehk Eesti Liinirongid AS.
13. Külmutame RailBaltica ehituse ja viime selle valmimise kooskõlla Läti ja Leeduga.
14. Muudame Eesti Raudtee AS taristu kasutamise reisirongiliiklusele vabaturupõhiseks.
15. Ida-Virumaa kui tundliku piirkonna reaalne kaasamine, ilma järjekordsete pikkade arengukavade ja tegevusteta. Ida-Viru ettevõtluse erimeede laenude tagatiseks läbi MESi ning erimaksusoodustus-piirkonna loomine.
16. MESi kaudu läbipaistev ja lihtne maa- ja väikeettevõtjate laenude tagatiste süsteem, kus investeeringud maapiirkonda saavad riikliku tagatise.
17. Eesti piirkondade eraldamine EL toetuste silmis kaheks, Tallinn ning selle lähiümbrus ja muu Eesti.
18. Maksuerisused maa- ja linnaettevõtete tööjõumaksudele, kus eelistada tegevusi maal ning soodustada maaettevõttes töötamist
19. Ettevõtete dividendidelt laekuva tulumaksu suunamine 100protsendiliselt valdade ja linnade tulubaasi. Õiglane on olukord, kus teenitakse kasumit ning see jääb ka antud piirkonda teenindama
20. Riigiettevõtete nagu RMK iga ettevõtte kohta koostame eraldi dividendi jaotamise kava, kus pool laekub keskvalitsusele ja pool jagatakse omavalitsuste vahel, kus riigiettevõte tegutseb.
Piisab üheksaks kuuks küll. Alustaks ka KOKSi ümbertegemist – mitte formaalselt, vaid väga kardinaalselt, andmaks rohkem võimu kohalikule tasandile, millega kaasneks ka suurem vastutus ning rahaline tulubaas.
Käärime käised üles?
Loe arvamusloo originaali 04.07.2026 Õhtulehest